Jaga:     
Eesti

Näitleja Kadri Adamsoniga hiljuti abiellunud Meelis: mul pole unistusi ega ambitsioone

„Mulle ei ole oluline ambitsioon. Tahan lihtsalt teha. Unistusi mul ei ole. Arvan, et olen võrdlemisi aus, kui ütlen, et mu unistus on mängida. Mida konkreetselt, see ei ole oluline. Tõesti ükskõik mida, ja nii on see läinudki,“ räägib näitleja Meelis Rämmeld.

Näitemaailmas selgelt eristuvat Meelis Rämmeldit (43) võib praegu näha mängufilmis „Portugal“ ja krimisarjas „Nukumaja“. Viimastel aastatel jõuliselt seriaali- ja filmipildile tragikoomiliste tegelaste näol ilmunud Rämmeldit iseloomustab teatrikriitik Pille-Riin Purje näitlejana, kes on vaba edevusest ja kehtestab end isetuse kaudu.

Minu meeltesse rändlema jäänud „Portugali“ film lükkas Rämmeldi varem tehtud rollid mu peas kokku ja need hakkasid seal oma elu elades tiksuma. Helistasin Meelisele ja ütlesin, et ta kumiseb mu peas. Küsisin, kas kuminal tuleks minna lasta või intervjuu ära teha. „Kuule, las ta siis kumiseb, saame kokku ja vaatame, millest võiks rääkida,“ ütles ta.

Näitleja Kadri Adamsoniga (41) hiljuti abiellunud Meelis elab Pärnus, näitlejate pere sai aasta eest poja vanemateks.

Vaatad vastu järsku igast kohast, nii sarjas kui filmis. On see lotoõnn või mis sorti õnn see on?

Olen, jah, sattunud väga palju igal poole. Ma ei oska seda ise öelda, miks. Olen ise tähele pannud, et need on väikesed sutsud, aga nad on olnud märgatavad ja lugude seisukohast ehk olulised tegelased.

„Nägin Keila rongijaamas silti, et Viljandi kultuurikolledž võtab vastu näitlejaid ja mõtlesin – miks mitte.“

Siiski on see tulnud 40. eluaasta künnisel, justkui keegi oleks sind lükanud?

Minu jaoks on see tulnud kõik väga loomulikult. Mingisugused asjad viivad mingisuguse järgmise asjani. See on loomulik areng. Olen saanud head kaaslased ja paljud on minuga konkreetsed, ütlevad, et sobin ühte või teise kohta, ja nii on läinud. Vist.

Kas enne kolme-nelja viimast aastat, kui sa suurel ekraanil nii jõudsalt ei tegutsenud ja Viljandis teatrilaval mängisid, käis peast läbi mõte – äkki jäängi Paalalinna vanaprouade lemmikuks?

Märkamisega on natuke nagu nii, et ega see nii äkki ei tule. Olen töötanud kogu aeg, aga… Kuidas seda nüüd seletada, ei teagi. Ma ise ei taju ju, et olen ühe või teise lemmik. Varemalt ei olnud lihtsalt nii palju võimalusi, ei tehtud nii palju seriaale ja filme kui praegu. Praeguses hetkes kas või tehnilist teostusgruppi jälgides – ühed ja samad inimesed jooksevad ühelt võttelt teisele, mikrofonid ja kaamerad käes. Aeg on selline. Kohutavalt palju tehakse kõiksugu asju.

Äkki äratas Kadri sind üles? Armastus teeb imesid.

Kes seda teab. Seda ei tea ju kunagi, mis ja kuidas mõjub.

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu