Jaga:     
Kroonika

KROONIKA TOP 1 | 600 000 eurot varastatud! Tuuli Roosmaa: "Petuskeemi ei märganud isegi audiitor..."

Enne aasta lõppu viskame pilgu peale Kroonika kõige loetumatele veebiartiklitele 2017. aastal! Kõige populaarsemaks osutus skandaal, kus Tuuli Roosmaa firmast kanditi välja ligi 600 000 eurot. Meenutame lugu täispikkuses!

27. jaanuar 2017

Detsembris mõisteti vangi raamatupidaja Elle Eskusson, kes kantis teleprodutsent Tuuli Roosma firmast välja ligi 600 000 eurot. Kuidas see juhtus ja kuidas tõusis Roosma nii edukaks teletegijaks, kelle tagant oli võimalik üldse selline hiigelsumma varastada?

Jant 587 000 euro kadumise ümber ainuisikuliselt Tuuli Roosmale (41) kuuluva Reede OÜ pangakontolt sai alguse pisut enam kui aasta tagasi. Oma firma raamatupidamist põhjalikumalt uurima asunud Tuuli märkas, et tema ettevõte oma müügikäivetelt Maksu- ja Tolliametile rohkem käibemaksu maksnud. OÜ Reede raamatupidaja Elle Eskusson väitis, et tegu on raamatupidamisprogrammi vahetuses tekkinud tõrkega, viga saab kõrvaldatud ja raha jääb Tuuli ettevõtte ettemaksu kontole maksuametis. Ent nii see ei läinud…

Andis raamatupidajale suuremad õigused

Roosma koostöö Eskussoniga sai alguse kümme aastat tagasi, mil sündis teleproduktsiooniettevõte Reede OÜ. Eskusson hakkas firmas tegelema valdkondadega, millega Tuuli ise tegeleda ei jõudnud või ei osanud – maksudeklaratsioonide ning statistikaameti aruannetega.

Vahetult enne seda, kui Roosma end koos kaksikpoegade ning abikaasa Arbo Tammiksaarega aastal 2012 Siberisse elama ja sellest saadet „Meie aasta Siberis“ tegema asus, pidas ta Eskussoniga nõu, kuidas korraldada rahaasju ajal, mil ta ise eemal on. Et võõrsil ka Internetile loota ei tasu, andis Roosma Eskussonile suuremad õigused teha internetipangas makseid ajal, mil ta seda ise teha ei saa.

Usaldus oli viie ühise tööaasta jooksul tekkinud, kuid just hetkel, mil perekond end Siberisse teele sättis, asus raamatupidaja šlikerdama. Siberist naastes haaras Tuuli taas ohjad firma rahaasjade ajamisel, kuid maksudeklaratsioonidega tegeles endiselt raamatupidaja. 2015. aasta lõpus märkas Roosma, et on maksnud mingil põhjusel maksuametile suurema summa käibemaksu – igal juhul arvutuslikult rohkem, kui perioodi müügikäive seda ette näeks.

Pöördus lõpuks politseisse

Kuus kuud hiljem kontrollis Tuuli oma ettevõtte 2015. aasta aruannet uuesti ning seisis taas sama küsimuse ees – kuidas püsivad endiselt erinevused tema ja raamatupidaja poolt esitatud numbrites? Õige pea sai selgeks, et maksuamet maksis tema osaühingu poolt rohkem tehtud maksed küll kenasti tagasi, kuid raha liikus hoopis otse kasiinosõltuvuses sipleva raamatupidaja ettevõtte kontole! Nii üllatav kui see ka pole, ei kontrolli maksuamet maksja ja hilisema maksutagastuse saaja konto samasust!

Tuuli arvutas kahjud kokku, esitas politseisse avalduse ja 52aastane raamatupidaja võeti põhjalikuma kontrolli alla. Üsna kiirelt sai selgeks, et Roosma ettevõte pole ainus, kellel Eskusson on naha üle kõrvade tõmmanud – sama skeemi kasutades oli proua kahju tekitanud pea kahekümnele ettevõttele ning pistnud taskusse ühtekokku 1,3 miljonit eurot. Roosma firma kandis sealjuures suurimat kahju, jäädes ilma 587 000 eurost!

Elle Eskussonile mõisteti poolteist kuud tagasi reaalne, üheksa ja poole kuu pikkune vangistus. Kokku määrati talle viieaastane vangistus, millest enamik tuleb ära kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga.
Kui varem oli kohtuotsusega mõistetud võla väljanõudmiseks aega 30 aastat, siis nüüd tuleb tagaselja omastatud summad tagasi maksta kümne aastaga. Kui Eskusson hakkaks raha tagasi maksma kohe täna, tuleks tal kümme talve ühtejutti igakuiselt lauale laduda 4833 eurot. Kõlab utoopiliselt…

Teleprodutsentide esiviisikus

Teleturg on tõusev meediavaldkond ja siin on võimalik jala nii-öelda ukse vahele saanud produtsendil miljonäriks tõusta. Kolm aastat tagasi figureeris Tuuli Roosma Kroonika edukate TOPi teleprodutsentide esiviisikus neljandal kohal. Teda edestasid vaid sellised tegijad nagu Raivo Suviste, Teet Margna ja Kaupo Karelson. Kui Suviste ettevõtete aastatega kogunenud jaotamata kasum oli tollal ligi 3,5 miljonit eurot, siis näiteks Margna teenis oma ettevõtete peale kokku oma esimese miljoni. Roosma OÜ Reede nii suure kasumini ei küündinud, kuid kindlustas enesele koha esiviisikus küll.

Näiteks aastal 2015, mil ligi 600 000 euro kadumine ilmsiks tuli, teenis Reede OÜ kasumit summas 176 408 eurot, mis moodustas varasematel aastatel teenitud kasumiga kokku 592 106 eurot. Dividendidena maksis Tuuli sellest enesele eelmisel aastal välja kenakesed 300 000 eurot. Kui Reede OÜ kuulub Tuulile ainuisikuliselt, siis firmas Videopartner OÜ jagab ta võrdselt osalust Kaarel Veikega. Selle firma 2015. aasta kasum oli 97 797 eurot, koos varasematel aastatel teenituga lõpetas see firma aasta 132 368eurose kasumiga.

Seega oli Eskussonil hea pinnas, kust mõne aasta vältel ligi 600 000 eurot näpata. Meenutuseks – Eskusson ei ajanud küüsi OÜ Reede kasumi taha, vaid lasi firma mitme aasta müügikäivetelt maksuametile enam makstud käibemaksu tagastada hoopis oma firma kontole.

Lisaks arvestatavatele majandustulemustele on Tuuli soetanud enesele ka keskmiselt rohkem kinnisvara. Talle kuulub Tallinna kesklinnas kena korter. Tema firma bilansis on veel kaks korterit Tallinna kesklinnas ning talu ja maa järve ääres Peipsiääre vallas.

Haistab publiku menu

Tuuli Roosma on teleilmas tegutsenud 22 aastat. Enne omal käel teleprodutsendina tööle asumist töötas ta aastatel 1998–2000 näiteks TV3 turundusosakonnas turundusjuhina. Ta on juhtinud saateid „Vaaderpass“, „… ja jumal lõi naise“, „Mamma mia“, „Öö valitutega“, „Nõrgim lüli“ ja „Saladused“. Lisaks on ta produtseerinud ja toimetanud armastatud saateid „Kuldvillak“, „Kahevõitlus“, „Õige valik“, „Tere õhtust!“, „Üks teist“, „Pereelu“, „Ühikarotid“ ja menukat triloogiat „Meie aasta Siberis / Hiinas / Austraalias“.
Kohe alustab Tuuli ettevõte Mart Sanderi menuromaani „Litsid“ ainetel valmiva ajaloolise draamasarjaga.

Mis on see miski, mis on aidanud Roosmal leida tee muidu üsna mehisesse teleprodutsentide seltskonda?

Juba kakskümmend aastat eetris olnud „Nurgakivi“ saatejuht Priit Valge oli Tuuliga koos teleekraanil veidi enam kui paarkümmend aastat tagasi, koos vedasid nad igalaupäevast ehitussaadet „Vaaderpass“. See oli esimene telesaade, milles Roosma saatejuhina üles astus.

„Tuulil oli selleks hetkeks, kui mind meeskonda kaasati, juba tõeline tegija. Olin tema kõrval õpipoisi rollis,“ meenutab Priit, kes ehitusvallas küll asja tundis, kuid saatejuhina Roosma kõrval debüteeris. Valgele meenub, kuidas Tuuliga koos objektile minnes kuulusid alati saate varustuse hulka telliskivid või mõni kõrgem kast, mis aitas kaks väga erinevas pikkuses saatejuhti – üks ligi kaks meetrit ja teine 160 sentimeetrit pikk – ühte kaadrisse.

Valge on kursis sellega, mis Tuuli OÜ Reedega juhtus: „See, mis Tuuli ettevõttega toimus, on uskumatu ja väga inetu. Loodan südamest, et ta saab oma asjad korda.“

Ka saatejuht ning teleprodutsent Teet Margna koostööst Tuuliga on varsti möödas kakskümmend aastat. Ühiselt tõid nad Eestisse mälumängu „Kuldvillak“, koos toimetasid veel mõne saate kallal. Margna meelest on Tuuli edu taga väga hea vaist, mis tajub ära, mida vaatajad televiisorist näha soovivad. „Ta on loominguline ning tal on hea nina. Tuuli on loonud mitmeid pikaealisi saateprojekte, mille peale keegi teine pole tulnud,” räägib Teet.

Mees, kes aastate eest Roosmaga ka romantiliselt seotud oli, ütleb, et Tuuli on naine, kes ei pelga ujuda vastuvoolu. „Tuuli on parim kolleeg ja sõber, keda üldse võib soovida. Sõbrana hästi soe, lahke ja hooliv inimene,“ lisab Teet.

Telekanalis kahel käel oodatud

Kanal 2 koostöö Tuuli kui saatejuhiga ulatub 2002. aastasse, mil ekraanile jõudis tema avameelne naistesaade „Mamma mia!”.

Kanal 2 programmijuht Olle Mirme iseloomustab pikka koostööd vaid positiivselt. „Produtsendina on Tuuli usaldusväärne ja konkreetne, aga samas ka loominguline ja uuele avatud,“ räägib Mirme. „Tema saadetest ühte ja ainsat kõige-kõige edukamat nimetada on keeruline. Aga kindlasti väärib esiletoomist näiteks „Meie aasta Siberis“, mis oli nii sisult kui vormilt Eesti telepildis täiesti enneolematu nähtus ja mida saatis ka erakordne publiku menu.“

Milline saade Roosma ettevõttele kõige rohkem sisse on toonud, Mirme ütlema ei soostu. „Saadete kulukuse võrdlemisest hoiduksin, sest eelarve sõltub eelkõige ju saate žanrist ja saate pikkusest.“

Mirme loodab, et kanalit ja Reede OÜ-d ootab ees pikk ja mõnus koostöö. „Kevadel jätkub uute osadega „Meie aasta Austraalias“ ja nii lähema kui ka kaugema tulevikuga seotud plaane on mitmeid teisigi.“

Mirme nimetab Tuulit äärmiselt mitmekesiseks inimeseks, kes on tootnud nii lavastuslikke seriaale, jutusaateid kui ka dokumentalistlikke tõsielusarju, nii tunniseid kui ka pooletunniseid saateid jpm.

„Tuuli Roosma on suurte kogemuste ja edukale produtsendile hädavajaliku hea vaistuga professionaal, kelle renomee telemaailmas on väga kõrge,“ loetleb Olle Mirme Roosma eeliseid.

Vaat et rohkem isegi ärinaine kui et ökoema ja lillelaps, kellena näeme Tuulit ekraanil elustiilisaates „Meie aasta Austraalias“…

MIDA KOSTAB MAKSUAMET?

Maksu- ja Tolliameti tulude osakonna juhataja Ruth Paade sõnul on Reede OÜ-ga toimunu näide sellest, kuidas raamatupidaja oma klientide usaldust ja talle antud õigusi pangaülekannete tegemisel lihtsalt ära kasutas.

„Rahalisi toiminguid, mis on seotud maksuarvestusega, hallatakse Maksu- ja Tolliameti arvestussüsteemis oleval ettemaksukontol. Igal isikul on kohustuste täitmiseks üks ettemaksukonto, millel on unikaalne viitenumber. Ettemaksukonto on nagu pangakonto, vahe on selles, et see konto asub arvestussüsteemis, mille kaudu ettevõtja suhtleb maksuhalduriga, mitte pangas, ning selle konto kaudu toimub maksude tasumine, enam-maksete tagastamine. Lisaks teevad ettevõtjad ka väga sagedasti ettemaksukontode kaudu omavahelisi tasaarveldusi. Ettevõtja võib oma ettemaksukontol olevate vabade rahaliste vahenditega teha seda, mida ta parajasti vajalikuks peab. Raha kandmine Maksu- ja Tolliametile kolmanda isiku poolt on üsna tavapärane ja eeldame sellisel juhul, et makse algataja tegutseb esindava isiku teadmisel ja nõusolekul.“

Maksuameti jaoks ei olnud Reede OÜ-ga aset leidnud skeem võõras. „Oleme tänaseks menetlenud mitmeid selliseid juhtumeid, kus äriühingu juhatuse teadmata on äriühingu maksudeklaratsioonidel korduvalt valeandmeid esitatud, näiteks on raamatupidajad alusetult suurendanud sisendkäibemaksu, tekitanud äriühingutele alusetuid tagastusnõuded ning pärast seda äriühingu ettemaksukontole vabastatud vahendid lasknud enda või raamatupidamisbüroo pangakontole edasi kanda,” räägib Paade.

Kui ettevõtte rahaasjad usaldatakse siiski kellegi kolmanda hoolde, soovitab ta firma juhtidel ikkagi ise aeg-ajalt huvi tunda, mis nende pangakontodel toimub – sellise petuskeemi ilmsikstulek näitab ka seda, et tähelepanelik tasub olla ka viitenumbritega. Sarnaste olukordade vältimiseks on maksuametil peagi valmimas isiku maksuandmete koondaruande koostamise võimalus, kus juhatuse liige saab e-maksuametis/e-tollis aruande koostada ja vajadusel võrrelda raamatupidamise andmetega.

TUULI ROOSMA:

Kontrollisin oma firma finantsasju palju ja pidevalt, kuid selline skeem on äärmiselt raskesti tuvastatav. Minu ettevõtte raamatupidamine on väga suur – kuus kuni sadakond näitlejat, arved mitmes eri valuutas, erinev käibemaks raamatutele jne. Seda skeemi ei tuvastanud isegi audiitor, nimetatud ettevõttes töötab ka finantsjuht.

Maksuameti huvi on näidata, et küsimus on ainult vale inimese usaldamises. See ei ole nii. Tegemist on e-maksuameti süsteemiga, mis teeb sellised pettused äärmiselt lihtsaks. Pole ühtegi veenvat põhjendust, miks üks ettevõte peaks maksma teise ettevõtte makse – vastupidi, see on firmast raha välja viimine ning peaks olema eraldi maksustatud, ning see ei tohiks toimuda automaatselt. Süsteem, kus vaid juhuslik viga viitenumbris viib raha mujale, ei tööta. See on ebaturvalise ärikeskkonna loomine.

(Daisy Lappard)

Loe ka neid lugusid