10
fotot
Jaga:     
Kroonika

Üle 10 kilo kaotanud Allan Roosileht: vaatasin oma elustiili ja toidulaua üle, hakkasin ujumas käima ja kõndima

Lugu ilmus esmakordselt Kroonika talvises kodu-eri numbris aastal 2014.

«Arst rääkis mulle juba ammu, et peaksin alla võtma. Võtsin asja aga alles siis käsile, kui mu lemmik-rätsepaülikond enam selga ei mahtunud,» sõnab teenekas raadiodiskor Allan Roosileht.

Allan (55) segab pannil hauduvaid juurvilju. Tema välimus ja menüü on viimasel aastal kardinaalselt muutunud – kehalt on kadunud üle kümne kilo ning toidulaualt jahutooted, suhkur ja kartul.

Arusaamine, et end tuleb käsile võtta, jõudis Allanini enne, kui tervis märku andis. Kui tavaliselt hakkavad eesti mehed oma eluviise üle vaatama pärast tõsist terviseriket, siis Roosilehele piisas sellest, et aastate eest Tallinna Teenindusmajas kvaliteetsest kangast õmmelda lastud ülikond talle enam selga ei mahtunud. «See oli märguanne, et tuleb hakata tegutsema. Vaatasin oma elustiili ja toidulaua üle, hakkasin ujumas käima ja kõndima. Sõidan palju jalgrattaga.»

(Ardo Kaljuvee)

Võitlus kehakaaluga on Allanile uus asi. Noore mehena polnud tal ülekilode pärast vaja muretseda. Näiteks sõjaväest naastes kaalus ta 74 kilo ja oli aastaid triksis-traksis.

Vanus, nagu ta ise ütleb, teeb aga oma töö ning kohati tundub, et iga liigne amps talletub otsejoones kõhupiirkonnas. Täna peab ta hoolega mõtlema, kas ja mida suhu pista ning milleks miski hea on.

«Olen õppinud rohkem juurvilju sööma. Neist annab igavesti häid sööke välja mõelda! Mul mingeid erilisi retsepte pole. Mõtlen, mida õhtuks valmistada, alles poes olles. Ostan juurikad ja salatid kokku ning asun kodus leiutama.»

Et iga päev köögitoimkonnas hullamiseks aega napib, valmistab ta vahel toidud mitmeks päevaks ette – sätib karpidesse parajad portsjonid valmis ja paneb sügavkülma ootele. Tööle minnes on neid sealt hea kaasa haarata. «Väga mugav! Ei lähe hapuks, on alati võtta ja tead täpselt, millest on valmistatud.»

KAHANDAS PORTSJONEID

Toidukaaluga Roosileht oma Kadriorus asuvas kodus ei õienda, kuid nii uhkeid portsjoneid kui aasta eest, ta endale enam ei luba. «Pean kogustega piiri, kuid kui ikka kommi isu tuleb, siis ühe ma ka suhu pistan. Päris ilma ma end ei jäta.»

Allan on külakostiks kaasa toonud Ukraina presidendile Petro Porošenkole kuuluva kommivabriku komme. Neid kaussi valades ütleb ta, et ilmselt on see lihtsaim viis, kuidas Ukrainale raskel ajal toeks olla.

Allan keskendub taas pannile, millel muhelevad puljongis porgand, sibul, küüslauk, paprika, lillkapsas ja brokoli. «Tead, sa võid siia kõike panna. Hautad läbi, lisad puljongikuubiku ja ongi valmis! Liha kõrvale suurepärane. Mingit kartulit pole vaja.» Soola Allan toidule ei lisa. Seda proovib ta üleüldse vältida, nii nagu suhkrutki.

HOMMIKUKS MUST KOHV JA VÕILEIB

Allan jõi magusa hommikukohvi viimati paarkümmend aastat tagasi. Täna äratab ta end musta kohvi ja «Rukkipalast» tehtud võileibadega. «Ma muud leiba ei söö. Võtan kaks viilu, panen neile avokaadot, keedumuna ja vahel ka tomatimöginat. See on segu peeneks hakitud tomatist ja sibulast pipraga.»
Õhtuti püüab ta vähesemaga läbi ajada, et vastu ööd end mitte väga täis «parkida». Võtab topsikese türgi jogurtit, millele lisab marju. Iga ampsu Allan ei loe, sest tema meelest tekitab just suutäite lugemine stressi, mille tõttu võib tõusta kehakaal.

(Ardo Kaljuvee)

UKSED VALLA, KUID KÜLALISI KÄIB HARVA

Allani sõpruskond on suur. Kui sageli käib tal külalisi? Selgub, et väga harva. «Tead, sellega on nii, et kui külalised tulevad, siis üldjuhul on need suured söömised, kuid toidupidusid ma ei taha,» naerab ta. Pigem paneb Allan endale taas parajaks saanud lemmikülikonna selga ja läheb välja. «Väljas käia mulle meeldib. Mind võib päris tihti siin-seal näha. Lähen, saan vanade tuttavatega kokku, naudin head muusikat. Väga mõnus!»

Suvel käis Allan Rootsis pidu tegemas – üritus on tal siiani eredalt meeles ja ta soovitab Eesti peokorraldajatel sellest šnitti võtta: «Kell viis õhtul läks pidu lahti. Polnud mingit poole ööni ootamist. Väga hoogne ja kihvt õhtu oli. Vanemad härrad suundusid teisele korrusele filmi vaatama, alumisel läks aga mürgliks. Ka meil võiksid peod varem hakata. Ma usun, et see sobiks paljudele.»

POEGADE JAOKS OLEMAS

Ehkki Allan on oma poegadest aastaid eraldi elanud, on tal suhe nendega hea ja koos mängitakse vahel pilligi. «Mul on kodus kitarr ja bändžo. Kui sõbrad või pojad külla tulevad, saab neid koos tinistada. Väga mõnus! Mulle meeldivad lihtsad asjad. Sõbrad, muusika ja muidugi autosõit.»

Allan lisab, et kui väljas on pime, sajab õrna vihma, ees on pikk ja sirge tee, kojamehed sahisevad ja lemmikmuusika käib taustaks, siis paremat ei oska tahtagi.

LIHA TERIYAKI KASTMES:

Pane kolm keskmist viilu sea kaelaliha umbes üheks päevaks teriyaki kastme ja soolaga suletud küpsetuskotti. Päev hiljem pane kraam kotiga ahju – nii ei lähe hea kaste kaduma. Küpseta umbes 70 minutit.

(Ardo Kaljuvee)


ALLANI GEMÜSEN:

  • porgandit 220 g
  • paprikat 220 g
  • brokolit 220 g 
  • lillkapsast 220 g
  • sibulat 330 g
  • maisi 100 g
  • küüslauku ja maitsestamiseks värsket või külmutatud basiilikut
  • üks tšillikaun seemneteta (karmimad piprasööjad võivad ka seemned sisse jätta).

Lõika porgand õhukesteks viiludeks, pane vokkpannile ja kalla peale umbes 100 g vett. Koos porgandiga tõsta pannile brokoli ja lillkapsa varreosad. Lisa sibul ja küüslauk ning hauta klaasjaks. Kui vesi otsa saab, lisa. Lisa juurde ka puljongikuubik või kaks. Kõige lõpuks lähevad pannile paprika, brokoli ja lillkapsas ning mais ja tšilli. Hauta. Head isu!

(Ardo Kaljuvee)

Loe ka neid lugusid