2
fotot
Jaga:     
Kroonika

Anne Veesaar: Hollywoodi ahistamisnäidete hulgas tundub olevat ka hulga lihtsalt ülespuhutud jampsi, mida mina küll ei suuda tõsiselt võtta

Üle filmi- ja teatrimaailma möllab selle sügise orkaanina seksuaalse ahistamise moeteema. Juba on Hollywoodi staarohvrite kannul võtnud suurpaljastamise ette ka Rootsi diivad – meil ka, meil ka! On’s selles ahelreaktsioonis oodata ahistamissüüdistuste laviini ka eesti näitlejannadelt?

Maailma filmi- ja teatriguru Ingmar Bergmani „Pärast proovi“ esilinastus kevadel 1984. Üle kolme aastakümne jõudis see klassikaline lugu lavastaja ja tema näitlejannade tõmbumistest-tõukumistest meil sel suvel teatrilavale. Kes võinuks arvata, et sügiseks, kui käimas on „Pärast proovi“ etenduste uus voor, on seksuaalse ahistamise juhtumid teatri- ja filmitööstuses üle maailma põletavaim teema! Kroonika käis kaameraga näitleja Anne Veesaarelt (60) ja lavastaja Madis Kalmetilt (62) „Pärast proovi“ taastusproovides uurimas, kuis on lood ahistamisega Eesti teatrielus.

Anne, sul oli lausa prohvetisilma juba suvel Bergmani lugu „Pärast proovi“ oma teatris lavale tuua. Nüüd sügisel on seksuaalselt ahistatud näitlejannade teema plahvatanud üle maailma tulikuumaks!

(Naerab.) Jaa! Kuigi tegelikult valis selle tüki ikkagi lavastaja Madis Kalmet. Prohvetlik silm oli temal. Kuna Bergmanil on tulemas 100. sünniaastapäev, meenus Madisele, et kunagi oli tõlkija Ülev Aaloe andnud talle lugeda katkendeid sellest näidendist. Nüüd palus Madis tal tõlkida see näidend rootsi keelest lõpuni. Ülev, kadunuke, suri sel suvel, nii et kahjuks ta meie etendusele enam ei jõudnudki. Kummaline, just tol, 23. juuli õhtul tundsime laval, et mäng klappis hästi ja sündis erakordselt hea etendus.

Kas kehtib ka meie lavastajate ja nende näitlejannade suhete kohta?

Nii ja naa. (Naerab.) Kindlasti vastab see lugu ka meie teatripubliku kujutlusele sellest, et mis nad ikkagi teevad seal kulisside vahel isekeskis pärast ja enne proovi, enne ja pärast etendust. Teatrimaja hämarates saalides, kus on ka diivaneid ja… Inimestele ikka meeldib ju elu teatris ette kujutada, onju.

Millal sina „ahistamisest“ teatrisuhetes esimest korda kuulsid ja sellega ise kokku puutusid?

(Naerab.) Mind ei ole teatris vastutahtsi küll ükski meeslavastaja ahistanud! Mul pole ühegi nimega sel teemal hoobelda.

Mind hämmastas, kui nüüd kas või see Kevin Spacey paljastamine maailma meedias toime pandi. No mis, näpistas kunagi ammu üht poissi tagumikust ja nüüd vaat et keelatakse „Kaardimaja“ näitamine kogu maailma telekanalitel ära! Hollywoodi ahistamisnäidete hulgas tundub olevat ka hulga lihtsalt ülespuhutud jampsi, mida mina küll ei suuda tõsiselt võtta. Ma saan aru, kui süüdistatakse toda „Vampiiride tantsu“ esmalavastajat – mis selle vanamehe nimi oligi –, kes olla pruukinud hulga noori naisi ja lausa alaealisigi. Aga paljuski on kõik need lagedale ujunud ahistamissüüdistused pööranud üle võlli. Nii et tõsist teemat ei saagi enam vaat et tõsiselt võtta.

Mis Eestisse puutub, muidugi on ka meil näitlejannade ja lavastajate vahel suhteid. Minu meelest on kõik need armumängud meie teatri- ja filmimaailmas ikka vastastikusel kokkuleppel. Ma ei kujuta ette, et keegi meie näitlejannadest tuleks lagedale ka mõne säärase pikantse looga kusagilt 30 aasta tagant, nagu nüüd Hollywoodi diivadel paistab see uueks moeks saanud.

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse

Loe ka neid lugusid