Jaga:     
Promo | Suveseiklus

Kuidas „hea Rootsi aeg” tõi esimest korda siia pärisorjuse? (3)

Telli ajakiri Ajalugu viieks kuuks supersoodsa hinnaga vaid 14.90 € ja saa teada, kuidas „hea Rootsi aeg” tõi esimest korda siia pärisorjuse. Kõik tellijad saavad kingituseks Jason Websteri ülipõneva teose „Spioon 29 nimega“ (306 lk). Raamatu väärtus 21.44 eurot.
Kampaania kestab kuni 31.08.2017

Ajalugu on haarav kogu perele mõeldud ajalooajakiri. Ajalugu kirjutab inimestest ja sündmustest, mis kujundasid inimkonna arengulugu ning muutsid maailma.

Vaata lähemalt kampaanialehelt.

2 kommentaari

K
Kalle Kroon  /   07:45, 13. juuli 2017
Tegu on nalja-ajakirjaga. Päriorjus oli Eestis ammu enne rootsi aega. Kui Eestis poleks olnud sunnismaisust juba varem, siis poleks ka Yxkülli pea maharaiumise juhtumit 1535.a. toimunud, kuna Yküllil poleks olnud ajendit tegutsemiseks. Relvakandmisõigus oli talupoegadelt võetud juba 1507.a., käe ja kaelaõigus oli Harju-Viru õiguse järgi mõisnikel talupoegade üle juba 14. sajandil. Vastupidi- rootsi ajal anti talupoegadele 1632.a. maaseaduse järgi õigus oma pärishärrade- st. mitte üksnes mõisavalitsejate, vaid just pärishärrade üle - kaevata, ja 17. sajandi lõpuks kadus mõisate riigistamisega pärisorjus pea sootuks.
M
Malle Poon  /   09:56, 13. juuli 2017
Relvakandmise õiguse võttis maarahvalt tõesti Narvast pärit maahärra Plettenberg peale edukat sõjaretke Pihkvasse. Mis puutuba aga pärisorjusse , siis see seadustati 1632 aastal .Veasikaebamisõigus oli huumor , sest pärisori sai mõisasaksa peale kaevata küll , aga selle kohtu koosseisu ei kuulunud ju ainsamatki maarahva esindajat . Isegi abielluda maarahva sorti inimesega oli rangelt keelatud.
R
rootsi õigust  /   09:49, 13. juuli 2017
"on nii palju järele, et kui maha kukkud, võid oma lubaga ülesse tõusta" - põhimõte, mis tänaseni alal hoitud. Õigus kaitseb enamasti iseennast, hakkama peab ikka ise saama. Eks siis tulegi tõusta ja ... särada.

Loe ka neid lugusid